Parvepoiss
Mustjõgi vabanes jää alt ning oodata oli kevadisi parvepoisse. Jõe lähedal asus Habahannese talu. Habahannesed olid harjunud, et parvepoisid alati nende juures peatusid. Habahannesed olid endast väga heal arvamusel. Sellel aastal juhtus midagi imelikku. Parvepoisud sõitsid mööda jõge, kuid mitte ükski neist ei peatunud, et külastada Habahannese talu ning Habahannese tütre Malliga tutvust teha. Loki isal, Silver Kudisiimul oli selle üle hea meel, sest ta kartis, et mõni parvepoiss viib ta tütre endaga kaasa. Mõni päev hiljem tuli veel üks parv. Parve juht oli suhteliselt saamatu ning oli näha, et ta ei osanud parve voolu keskel hoida. Habahannese talu juures, kus jõgi järsu käänaku tegi, paiskas vool parve kaldale. Parvetaja nimi oli Toomas Nipernaadi. Nipernaadi läks vaese Silver Kudisiimu onni ööbima. Nipernaadi kutsus Lokit endaga kaasa. Nipernaadi juurde tuli Habahannes ja ta kutsus Nipernaadit enda tallu, aga Nipernaadi keeldus. See ajas Habahannese närvi. Habahannes ja Mall arvasid, et Nipernaadi on väga rikas. Habahannes läks järgmisel päeval uuesti Nipernaadit kutsuma, kuid väga viisakalt. Nipernaadi võttis kutse vastu. Nipernaadi tuli Habahannese juurest tagasi hilpude ja mullikaga. Loki lubas Nipernaadiga kaasa minna. Mall käis Loki juures Nipernaadit mustamas ning teda tema eest hoiatamas. Kui saabus öö, mil Loki ja Nipernaadi lahkuma pidid, oli Loki voodi tühi. Nipernaadi arvas, et Loki läks juba parvele. Oli pime ning Nipernaadi alustas parvesõitu. Ta ütles kaasreisijale, et ta tundub täna nii võõras ja külm. Peagi sai ta aru, et parvel polegi Loki, vaid parvele oli hiilinud Mall. Nipernaadi vihastas, hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos tüdrukuga keset jõevoolu.
Toomas Nipernaadi
Suri Liis Nõgikikas, Krootuse talu lesest perenaine. Tema kolm poega olid ema surma juba ammu oodanud, sest Liis Nõgikikas oli oma eluajal väga karm olnud. Ema karmusel oli ka põhjus, sest poisid olid laisad ja ei viitsinud tööd teha. Vennad saatsid sulase Janka külaelanikele ema surmast teatama. Liisi surmast kuulis ka Toomas Nipernaadi. Janka rääkis kähku Nipernaadile Liis Nõgikikkast ning tormas edasi. Samal ajal vaidlesid kolm venda Peetrus, Paulus ja Joonatan selle üle, kes talu peremeheks saab. Mitte keegi kolmest ei tahtnud seda koormat enda õlgadele. Vendadele tõi lepituse Nipernaadi, kes luiskas, et ta on terve elu talus tööd teinud ning ta võtab vendade talupidamise enda kaela. Nipernaadi soovitas vendadel raha eest laatadel kino näitama hakata. Vendadele äriidee meeldis ning nad jätsid talu Nipernaadile. Vennad ostsid endale ka pärdiku. Nipernaadi rääkis Millale, et ta ostis talu ära ning ta kutsus teda tallu perenaiseks. Esialgu Milla keeldus, kuid peagi muutus ta meel ning ta läkski perenaiseks. Tallu tulid tagasi ka kolm venda, kes olid peksa saanud. Vendade pärdik Mika pääses põgenema. Mika kättesaamiseks tuli tuua palju ohvreid. Peagi said vennad kutse kohtusse tulla, et kogu nende tekitatud kahju hüvitada. Vennad oli Nipernaadi peale pahased ning nad tahtsid talle kere peale anda. Samal ajal tuli nuttes tuppa Milla ning Nipernaadi kasutas juhust ja põgenes talust
Pärlipüüdja
Nipernaadi sattus uude tallu. Ta küsis endale talus tööd. Esialgu peremees keeldus, kuid perenaise tungival soovil sai Nipernaadi siiski tallu tööle. Tööd ta õieti ei teinudki, vaid ta enamasti kamandas teisi või nautis loodust. Ühel õhtul saatis Nipernaadi peretütar Ellot kirikhärra juurde. Teel tunnistas Nipernaadi üles, et talle meeldib Ello. Ello ei vastanud Nipernaadile just kõige sobivamal viisil. Kirikhärral ja Ellol pidid mõne nädala pärast pulmad tulema. Keeldumisest lööduna läks Nipernaadi talu teenija Tralla juurde ja avaldas talle armastust, aga tüdruk jäi talle esialgu vastuse võlgu. Nipernaadi valetas Ellole, et jõe põhjas on hiigelvarandus ning et tema on tegelikult muinasteadlane. Ello ei uskunud esialgu Nipernaadit. Kui Nipernaadi tegi Ello isaga lepingu ning hakkas töölisi tallu kutsuma, arvas Ello, et Nipernaadi ei valetanudki talle. Ello otsustas Nipernaadiga talust põgeneda. Kui jõudis kätte põgenemisaeg, ütles Tralla talle, et ta on nõus Nipernaadiga kaasa tulema. Nipernaadi käskis Trallal magama jääda ning lubas ta peagi üles ajada. Selle asemel, et otsustada, kas põgeneda Ello või Trallaga, otsustas Nipernaadi talust üksinda jalga lasta.
Valged ööd
Oli tormine päev. Nipernaadi kohtus Anne-Mariga. Nipernaadi tahtis mõneks ööks tema juurde minna, kuid tüdruk keeldus. Kui vihm järgi jäi läks tüdruk minema. Nipernaadi teadis, kust tüdrukut otsida, sest tüdruk oli talle öelnud, et ta töötab kõrtsis. Nipernaadi läkski kõrtsi kõrtsi juurde. Anne-Mari mees oli vangis. Nipernaadi valetas Anne-Marile igasuguseid jutte kokkku ning mängis kannelt. Aita astus sisse kõrtsi omanik Küüp, kes teatas, et Anne-Mari magab kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi tahtis, et Küüp talle leiba ja õlut tooks, kuid Küüp arvas, et Nipernaadil pole raha, millega kauba eest tasuda. Nipernaadi võttis parvepoisi Joona töö üle, kuid lubas kogu raha talle anda. Ta proovis Joonat linna saata. Nipernaadi tahtis Anne-Mariga rääkima minna. Ta kuulis heinte vahel liikumist, kuid tüdruku asemel olid seal loomad. Järgmisel päeval tahtis Anne-Mari linna minna. Nipernaadi lubas Küübile välja teha. Kui küüp joonud oli rääkis ta Nipernaadile, et Anne-Mari on hobusevaras. Küüp jäi väga purju ning ta hakkas laamendama ning nõudis hiljem Nipernaadilt tekitatud kahju eest tasu. Nipernaadi tahtis hakata sood kuivendama. Paduvihmade ajal täitusid sood taas veega. Anne-Mari mees Jairus sai enneagselt vanglast välja. Anne-Mari oli kurb, sest mees oli viisakaks muutunud. Ta ei teinud enam näiteks suitsu ega ropendanud. Nipernaadi ja Joona läksid soole ning nad kasutasid dünamiiti. Plaan läks nihu ning tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Külarahvas sai väga pahaseks ning nad tahtsid Nipernaadi ja Joona ümber piirata. Nipernaadi ja Joona põgenesid.
Päev Terikeste külas
Peale Madise mõrva hakati tema tütart Kadri otsima. Peagi läks Kadri mõisa ning lubas põllul töötama hakata. Ta pidas meestest lugu ning sünnitas neile lapsi. Kui laps oli piisavalt suur, pesi Kadri ta puhtaks, andis talle raha ning näitas lapsele, kus asub ta isa maja. Kadril sündis iga aasta uus laps ning peagi polnud tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks ning kohtus Martin Vaiglaga. Kadri tahtis kõrtsi sellele poisile anda, kuid poiss ütles, et tema maksab Kadrile kõrtsi eest igal aastal teatud summa. Kadri neljateistkümnes laps oli poeg. Ta oli väga Kadri isa nägu ning seetõttu tahtis Kadri lapse endale jätta. Ta pani poisile nimeks Toomas. Paar korda aastas kutsus Kadri inimesed kokku ja proovis oma laste nimesid meelde tuletama hakata, kuid tulemuseta. Kadri seitsmekümnendal sünnipäeval toimus Meos Martini poija ristimine ja Toomas Parvi laulatus. Martinit pahandas see, et kõik kingitused viidi Kadri aita ning seetõttu ei saadud aru, kellele milline kingitus mõeldud oli. Teel kõndisid Joona ja Nipernaadi. Neile joosti vastu arvates, et tegu on köstri ja tema abilisega. Kellamees teatas hiljem, et köster ei saa tulla. See vihastas külaelanikke, sest Nipernaadi ja Joona olid neid petnud ning tekkis kaklus. Kadri arvas, et Joona on süüst prii ning seetõttu jäi Joona Kadri juurde, aga Nipernaadi sooritas järjekordse põgenemise.
Kaks svidrilindu-paabukest
Nipernaadi ja Kati olid eksinud. Kati arvas, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi tahtis toitu ja vett otsima minna, kuid Kati ei lasknud tal minna, sest ta arvas, et Nipernaadi läheks lihtsalt minema. Ta tunnistas üles, et ta hoolib tegelikult rohkem Nipernaadi lehmadest, kui Nipernaadist endast, sest tema on vaene, aga Nipernaadi rikas. Öösel ei saanud Nipernaadi magada, sest ta mõtles selle üle, kuhu Katiga minna, sest ta oli Katile loonud kõigest ilusiooni oma rikkusest. Reaalsuses polnud tal sentigi. Nipernaadi ja Kati jõudsid kolme taluni ja kui Kati küsis talt, milline tema oma on, näitas Nipernaadi suvaliselt ühte taludest. Selles talus oli ainult sulane, sest pererahvas oli linnas laadal. Nipernaadi ütles sulasele, et ta on talu perenaise sugulane. Kui Nipernaadi sai sulaselt teada, et perenaine juba surnud on, ütles ta talle, et ta otsib Katile tööd. Kati ei uskunud, et see Nipernaadi talu on. Nipernaadi ütles Katile, et talu kuulub tema onule. Ta ütles ka seda, et nad võiksid endale uue maja ehitada, sest siis mahuks sinna ka Kati pere. Õhtul arvas Kati, et Nipernaadi ei armasta teda. Need järeldused tegi ta seetõttu, sest Nipernaadi ei jäänud heinaküünis tema kõrvale magama. Hommik tuli suure lärmiga. Pererahvas jõudis koju, aga härga nad laadal müüdud ei saanud. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda, kuid sai härjalt hoobi ning ta arvas, et see löök saab talle saatuslikuks. Kati hakkas peremeest põetama. Kuigi väliselt oli peremees Jaak terve, tahtis ta koos Katiga linna arsti juurde minna. Linnas ostis ta Katile uued riided. Nipernaadi teatas Katile oma ärasõidust ning ütles talle, et see ei ole tema talu. Tal olevat tegelikult mõis. Kuigi Kati tegelikult Jaaku armastas, oli ta nõus Nipernaadiga kaasa minema. Nipernaadi lahkus talust.
Seeba kuninganna
Viletsas seisukorras mees sisenes kõrtsi, kus ta tahtis oma asjade eest süüa ja juua saada ning võimaluse korral ka öömaja. Süüa ja juua ta said, kuid öömaja kõrtsmik talle ei pakkunud. Ta läks sadamasse tööle. Jaanus Roog kutsus Nipernaadit kannelt mängima, et jutt tema pruudi Maretiga paremini sujuks. Maretit polnud kodus ja Nipernaadi pakkus Siimonile raha toidu ja öömaja eest. Mareti isa võttis pakkumise vastu. Kui Maret koju saabus, ütles ta, et talle ei meeldi Jaanus. Maret unistas, et ta leiab kaldalt pärleid ning saab rikkaks. Maret arvas, et ta ei meeldi Nipernaadile. Nipernaadi rääkis talle oma tädist, kes oli väga rikas. Tädi Katariina pidavat aasta pärast ära surema ning tema päranduse pidi saama Nipernaadi. Maret ei uskunud juttu tädist. Maretit pani pärandusejuttu uskuma vaid see, et Nipernaadi oli valmis käsi Piiblil vanduma loo tõesuses. Maret ei tahtnud, et Nipernaadi muutuks. Talle meeldis praegune Nipernaadi. Jaanus käskis Nipernaadil lahkuda. Nipernaadi lubas järgmisel päeval lahkuda. Maret arvas, et Nipernaadi lahkub vaid sellepärast, et ta Jaanus teda ähvardas. Maret ei lubanud Nipernaadil lahkuda. Maret sai pahaseks, kui Nipernaadi rääkis, et ta saatis tädile juba kirja ära. Kui Maret nõudis Nipernaadilt tema tegelikku päritolu, otsustas Nipernaadi onnist lahkuda. Siimoni kodu poole läksid Jaanus ja uhkelt riietatud Inriid Nipernaadi. Inriid rääkis, et ta abikaasa Toomas Nipernaadi lahkub igal kevadel ning läheb reisima. Toomas ja Inriid läksid rongi peale.